Pärast seltskondlikku osa kohvilauas koondasime ka sel aastal oma tähelepanu elule
ja oludele Eesti Vabariigis toetudes ETV seeriale Eesti Aja Lood. Nende esitlus ja
läbitöötatud sisu äratasid osavõtjates palju mälestusi ja andsid aluse huvitavaks
mõttevahetuseks.
Esimesel koosviibimisel 19. jaanuaril avas esitatud film meie silmad teatriloole
toonitades teatrite tähtsust ja näitlejate panust nende arengus. Teine osa oli
pühendatud muusikale - nii heliloojatele, koorijuhtidele kui ka muusikutele.
16. veebruaril toimus korraline aastakoosolek aruannete ja valimistega.
Pärast kohvilauda vaatasime filmi eesti arhitektuurist.
Eesti Vabariigi aastapäeva tähistasime koos teiste Uppsala eesti organisatsioonidega
pühapäeval 28. veebruaril Vindhems/S:a Birgitta kirikus jumalateenistusega ja hiljem
aktusega seltskondlikes ruumes. Aktuse kõnelejaks oli Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu
esindaja Eestis Aho Rebas. Musikalises osas esines soololauluga Mariliina Vilimaa von Uexküll,
keda klaveril saatis Ireen Koop-Lind. Pakuti vahuveini, pirukaid ja kohvi kookidega, mida kõike
osavõtjad lasksid endale hea maitsta.
Film eesti linnadest ja võluvast loodusest oli kavas 2. märtsil. See oli suureks vahelduseks
pikalevenival talvel.
16. märtsi kokkutulekul nautisime veel edasi veel edasi filmi XVIII tantsupeost möödunud suvel
Tallinnas.
Vabadussõjalaste liikumine ja asetleidnud riigipööre tekitasid suurt huvi osavõtjate seas
30. märtsil ja kommentaare oli arvukalt.
Täiusliku ülevaate eesti riigivanematest saime 13. aprillil. Teine osa käsitles kirjanduselu.
27. aprillil vaatasime filmi uusasunditest Eestis, mille ulatusest mitmed koosviibijad ei olnud
teadlikud. Suurt huvi tekitas ka film Ringhäälingu sünnist, tööst ja töötajaist.
Viimasel kevadisel kokkutulekul 11 mail. võeti vaatluse alla "vaikiv ajastu". Huvitav oli näha,
kuidas tänapäeva ajaloolased käsitlevad seda perioodi eesti ajaloos.
Sügisesed koosviibimised algasid 14. septembril. Rannarahvale oli juba vanast ajast
Läänemeri olnud suure tähtsusega toidu hankimisel. Kasvas ka oskus nii paatide ehitamisel
kui ka nende kasutamisel meresõiduks. Kavas oligi eesti laevandus ja selle areng.
Teises lõikes vaatasime ilusat eesti käsitööd.
Kuna just neil päevil täitus 300 aastat Tallinna alistumisest Põhjasõja ajal, alustas
prof. Aleksander Loit 29. septembril ülihuvitava lühiettekandega, kus ta tõi esile linna käest
äraandmise põhjusi. Samaaegselt tähendas see ka rootsi aja lõppu Eestis. Ettenähtud
programmiks oli eesti tähtsaim maapõuevara - põlevkivi. Kasvav tööstus nõudis igal alal tehnilist
väljaõpet. Tallinna Tehnikumi arenemisest kõrgkooliks ja edasi Tallinna Tehnikaülikooliks
saime põhjaliku ülevaate.
12. oktoobri kokkutuleku teemaks oli palgalise puhkuse sisseviimine ja kus ja kuidas see
veedeti. Saime ka täiusliku pildi spordist ja selle arengust.
26. oktoober kujunes ainult seltskondlikuks koosviibimiseks, kuna prof. Jüri Wikberg
samal pärastlõunal pidas loengu Idaeuroopa Instituudis ja mitmed siirdusid pärast kohvi
tema ettekannet kuulama.
Järgmine koosviibimine leidis aset alles 16. novembril, kuna just sellel teisipäeval võtsime
koostöös Eesti Seltsiga vastu neli politseinikku Tartust, kellega me einetasime koos,
tutvustasime neile oma elu ja olu Uppsalas ja nemad omaltpoolt rääkisid politsei arengust ja
hetkeseisust Eestis ja eriti Tartus. Osavõtjaid oli palju ja päev pakkus igaühele midagi huvitavat.
Majanduskriisi süvenemise ja poliitilise pinge tõusu tõttu Euroopas oli ka Eesti sunnitud
panema rohkem rõhku riigi kaitsele ja rahvusliku majanduse arendamisele. See oli
teemaks 30. novembril.
Jõululaud oli kaetud sel aastal reedel 10. detsembril. Eeltoiduks pakkusime heeringat
ja siis traditsioonilist seapraadi hapukapsastega. Veel laua ääres rääkis Helga Nõu uuematest
võrdlustest koolide vahel ja lõpetas eesti jõulukommetega. Alles hoitud kirjade abil viis Enn Nõu
meid siis jõule pühitsema Läänemaale 1932. aastal, kus sõideti reega jaamast koju ja talust tallu.
Ettekanne tuletas mõnelegi kuulajale südantsoojendavalt meelde saanisõite lapsepõlves. Kohvilauas kodus küpsetatud kooke süües jatkus juttu veel kauaks.
Vello Trepp
(Ärakiri kroonikast 27.2. 2011, Oole Kint)
e-post koostajale: oole_kint1278@bredband.net
Teata vigadest, vajalikest parandustest või uudistest! Klõpsuta siia , et kirja saata !
URL: http://home.swipnet.se/oole/pens2010.htm
Tagasi leheküljele: Uppsala Eesti Organisatsioonid! Klõpsuta siia ! )
UEPÜ tegevusest aastal 2005 !
UEPÜ tegevusest aastal 2006 !
UEPÜ tegevusest aastal 2007 !
UEPÜ tegevusest aastal 2008 !
UEPÜ tegevusest aastal 2009 !
Uppsala Eesti Seltsi tegevusest aastal 2005 !
Uppsala Eesti Seltsi tegevusest aastal 2006 !
Uppsala Eesti Seltsi tegevusest aastal 2007 !
Uppsala Eesti Seltsi tegevusest aastal 2008 !
Uppsala Eesti Seltsi tegevusest aastal 2009 !
Uppsala Eesti Seltsi tegevusest aastal 2010 !