Tõnis Kint

Koduleht

Kodulehe omanik on: Oole Kint.

(Kunagi valmistatud Netscape Navigator'i vers. 3-ga, hilisematega töötab ka.)


Minu e-mail aadress on: oole_kint1278@bredband.net


Teretulemast kodulehe juurde ! - A short cv in estonian of my father,
Tõnis Kint, follows (later in English) - Welcome!

Järgneb isa elulugu kokkuvõtlikult!

Click here to read in English! (Ingliskeelsele leheküljele!)

Ülenduskäskkiri 28. novembril 1978 a. [Ärakiri] Loe! - Klõpsuta siia!


Tühistatud valimisplatform 1940. a. peibutusvalimistel.



Tõnis Kint

Tõnis Kint on sündinud Paasioja talus tolleaegses Taevere vallas
Viljandimaal 17. augustil 1896. Ta suri 5.1.1991 Örnsköldsvik´is
Rootsis. Ta oli  «  Peaminister Presidendi Ülessandeis  »  eksiilis
ajavahemikus 23.12.1970 - 1.3.1990, hoides seega Eesti Vabariigi
kõrgeimat ametit kauem kui keegi teine kunagi varem Eesti ajaloos,
niipalju kui seda teada on.

Alghariduse sai ta Suure-Jaanis Kase koolis ja kihelkonnakoolis.
Realkooli Tartus lõpetas ta 1916.a. Siirdus Riiga Polytechnicum'i,
kust mobiliseeriti tsaariaegsesse vene sõjaväkke Tsaritsin'is (nüüd
Volgograd) ohvitseride kooli, kus omandas ohvitseri aukraadi 1917.a.
Määrati jalaväkke Moskvasse. Sealt siirduti Peterburisse, kust üksus
suunati rindele.Esimeses maailmasõjas osavõtnud lahingutest
Tjernowitsõi ja Koisman'i linnade juures.

Haigestus paratüüfusesse. Kommendeeriti Odessa'sse. Sai teada
rahvuslike eesti üksuste moodustamisest ning siirdus Viljandisse,
kus astus 1917a. detsembris moodustatavasse 2. eesti jalaväepolku.

Korrapidaja ohvitserina Viljandis elas ta üle taganevate vene vägede
rüüstamisi ja mõrvamisi Võistres, taludes põhja pool Viljandit,
ennem sakslaste tulekut. Korrapidaja ohvitserina korraldas ta
mõrvatute arstliku läbivaatamise.

Ta oli Viljandis pealtnägejaks, kui Eesti Vabariik kuulutati välja 23.
veebruari õhtul 1918.a. Advokaat Gustav Talts luges Rahukohtu
rõdult ette Eesti iseseisvaks kuulutamise manifesti. - Järgmisel
päeval, keskpäeval 24. veebruaril, ilmus saksa sõjavägi Viljandisse.

Sakslased korjasid ohvitseridelt relvad ära ja ohvitserid pidid kord
nädalas end sakslastele näitamas käima. Ta töötas kodutalus
aidates ema. Isa oli tal surnud 1900 a. Ema abiellus isa vennaga,
kes aga suri 1918 a. jaanuaris. Sügisel 1918 alustas ta uuesti õpinguid
Riia Polytechnikumis. Kui kapten Rotschild hilissügisel tuli Riiga ja
kutsus kõiki kooli õpilasi sõjaväkke astuma, siis otsustas
korporatsioon Viroonia in corpore sõjaväkke astuda, kaasaarvatud
Tõnis Kint.

Ta määrati Tallinnas moodustamisel oleva Soomusrong Nr. 2 peale.
Ta tegi kaasa lahingud pealetungiva punaväe vastu, mis tõrjuti
Eesti territooriumilt välja. Hiljem oli Soomusrong Nr. 2 see, mis avas
sõjategevuse Landeswehr'i vastu, kui nende esindajad ei ilmunud
kokkulepitud läbirääkimistele ja püüdsid üllatusrünnakuga asja
uurima saadetud soomusrongi vallutada. "Me niitsime noore
männimetsa koos sakslastega maha", jutustas ta hiljem.

Vabadussõja lõppedes oli ta tõusnud Laiarööpmelise Soomusrong Nr. 2
ülema kohustetäitjaks, olles varem olnud 1919 aasta 6 märtsist rongi
esimese kuulipildujate komando ülemaks.

Peale sõjaväest lahkumist tõõtas ta kodutalus Paasiojal ja astus 1920. a.
sügisel Tartu Ülikooli Põllumajandusteaduskonda, mille lõpetas
1924. aastal. - Sama aasta kevadel läks ta Taani edasi õppima.
Siirdus Kopenhaageni Põllumajanduslikku Ülikooli.

1925. aastal tutvus Rootsi, Norra ja Soome taluraamatupidamise
büroode korraldustega ja sealsete agraarpoliitika juhtidega. -
Töötanud Põllumajanduslikus Raamatupidamistalituses
abijuhatajana, olles ühtlasi põllumajandusliku raamatupidamise
loojaid ning tolleaegse taluraamatupidamise süsteemi ja arveraamatute
vormi väljatöötajaid.

1929. a. Põllumajandusliku Raamatupidamistalituse juhataja ja 1932 a.
valitud Põllutöökoja ellukutsumisel selle abidirektoriks, olles ka
esimeseks Põllutöökoja tegelikuks direktoriks ja Põllutöökoja
organiseerijaks ning tööle rakendajaks.

1938. a. Põllutöökoja direktor. - Oli ka Suure-Jaani 62. piirkonnast
valitud 1936.a. Rahvuskogusse, esimesse kotta (üks 80:nest rahva poolt
valitutest) ja töötas kaasa põhiseaduse väljatöötamisel. - Valitud
1938. aastal Riigivolikogusse. - Põllumajanduskomisjoni esimees Riigivolikogus.

1940. a. juulis, peale Eesti okupeerimist N.Liidu poolt, sai Tõnis Kint
Põllutöökoja direktorina Otto Pukk'i kaudu K.Pätsi poolt tehtud
korralduse, hoolitseda selle eest, et igas valimisringkonnas oleks peale
n.n. "Töötava Rahva Liidu" kandidaadi ka üks rahvuslik kandidaat
ükskõik mis erakonnast. - Korralduse sai ta sellepärast,
et silmapilgul polnud veel kommunistid Põllutöökoda, kui asutust
jõudnud infiltreerida. - Kuna kandidaatide ülesseadmiseks
oli aega antud ainult kolm ja pool päeva, siis saatis ta kohe asutusest
välja 8 meest ülessandega kõiki valimispiirkondi külastada
ja hoolitseda selle eest, et igas piirkonnas saaksid ülesseatud
rahvuslikud vastaskandidaadid.

Ise kandideeris Tõnis Kint 61. valimispiirkonnas. Tema kandidatuur
oli üks viimastest, mis kustutati kommunistlike võimumeeste poolt
ennem kommunistlikke peibutusvalimisi 14. ja 15. juulil 1940 a.

Põllutöökoda suleti. - "Edasilükkamatu riikliku vajaduse tõttu annan
dekreedina Põllutöökoja likvideerimise seaduse ning kuulutan selle
välja"
/ tsitaat, Vares 27. juulil 1940 /. - T. Kint töötas talus. - 13/14 juuni
1941 a. küüditamisest pääses T. Kint õnnekombel.
- Varjas ennast seejärel metsas.

Saksa okupatsiooni algul oli lühemat aega Omavalitsuse juurde loodud
Turukorraldusevalitsuse juhiks. Vallandati aga päevapealt, kui sakslased
tahtsid halvasti laekuvate sundnormide pärast talude aitu kontrollida,
mille vastu ta oli. Kontrollimine jäi siiski ära.

1944. a. septembris õnnestus tal põgeneda väikse mootorpaadiga
Põõsaspealt Loode-Eestist Rootsi, Enskär'i saarele
Norrtälje saarestikus.

1945.a. arhiivitöölisena tööl Põllumajandusülikooli juures Ultuna's
mõned kilomeetrid lõuna pool Uppsala linna. - Oli samaaegselt
väga aktiivne Rootsi pääsenud eestlaskonna organiseerimisel ja
organisatsioonide loomisel, nagu Eesti Agronoomide Selts Rootsis, mille
auesimeheks ta lõpuks oli. - Oli ka "Põllumeeste Kogude"esimeheks.
- Omal ajal, enne Eesti okupeerimist "idanaabri" poolt, suurim erakond Eestis.

1949 - 1951 töötas peamiselt agronoomina Stockholmi maakonnas
(Stockholms län).

1951 - 1975 aastatel töötas LRF'i (LRF - Lantbrukarnas Riksförbund)
"Põllumeeste Riigiliidu" ja selle rakendusbüroo (Driftsbyrå)
ning juurdlusinstituudi (Jordbrukets Utredningsinstitut) juures
Stockholmis uurimisülessannetega.

Vabade Eestlaste Põllumajandusliit (VEPL) asutati 1950.a.
ja selle juhatusliikmena võttis ta osa üle 20 aasta Euroopa
Põllumamajandusliidu (CEA - Confederation Europénne d'Agriculture)
konverentsidest erinevates maades. - Tema teene on, et VEPL
- Vabade Eestlaste Põllumajandusliit - võeti 1950.a. CEA alaliseks
külalisliikmeks ja 1956.aastal CEA täisõiguslikuks liikmeks - ainsana,
tol ajal N. Liidu poolt okupeeritud maade põllumajanduslikest eksiil-organisatsioonidest.

Eesti Rahvusnõukogu (ERN) loodi 1947. aastal. Tõnis Kint oli ERN'i
esimeheks viis aastat 1971 - 1975. Ta oli ajaleht Teataja (mis ilmus
Stockholmis), peatoimetajaks 1957. aasta.

1953. aastal 12. jaanuaril moodustas August Rei Oslos peaministrina
presidendi ülessannetes Eesti Vabariigi Valitsuse, kus
Tõnis Kint oli põllutööminister ja sõjaministri kohuste täitja.

(Johannes Sikkar peaminister).


12. jaanuarist 1953 kuni 1. märtsini 1964 oli Tõnis Kint ka peaministri
asetäitja, kui "J. Sikkar mingil põhjusel ei saa täita peaministri ülesandeid."
(A. Rei käskkiri 12 jaanuaril 1953. a.)


Aprilli kuus 1963 nimetatud peaministri asetäitjaks ja sõjaministriks
(Aleksander Warma peaminister).

Alates 23. 12. 1970 kuni 1. 3. 1990 oli ta Peaminister
Vabariigi Presidendi ülesandeis.
- Seega hoidis Tõnis Kint
eesti kõrgeimat ametit ja selle katkestamatut kontinuiteeti
kauem, kui keegi teine eestlane on seda ajaloolisel ajal kunagi teinud.


Tõnis Kint suri 5. jaanuaril 1991 Rootsis Örnsköldsvik'i linna haiglas
ja on maetud Stockholmi Metsakalmistule.

Aastal 1996, ta 100 a. sünniaasta puhul, paigutati mälestustahvel temale
ta kodutalu Paasioja seinale Suure-Jaani valla ja Tartu Põllumajandus-
ülikooli poolt. - Mälestuskonverents Olustvere lossis. - Sel puhul tegi
Tartu põllumajandusülikooli professor Jaan Lepajõe Tõnis Kinti tutvustava voldiku.

Tõnis Kint sai 24. 2. 1938 Põllutöökoja direktorina Eesti Punase Risti
III klassi teenetemärgi. (Riigikantselei, Tallinn 2001: "Eesti tänab 1919 - 2001")

Tõnis Kint oli Eesti Agronoomide Selts Rootsis auliige.

Ta oli "Rootsi Maaregioonide Arendamise Seltsi" (Sällskapet
för Landbygdsutveckling) auliige.

1983 Poola Taassünni Ordeni (Order Odrozonia Polski) kavaler.



Tõnis Kint on välja andnud peale ametialaste käskkirjade ja enda
ning koos teistega koostatud memorandumite [vaata: "Tõotan ustavaks
jääda ... Eesti Vabariigi valitsus 1940 - 1992" (ISBN 9985-9544-0-8) 2004 a. ]

ka: "Mälestuskilde"
(Eesti Agronoomide Selts Rootsis, Toimetis nr, 5. Uppsala 1986/64 lhk.)

Ajaleht Teataja, mis ilmus Stockholmis, juhtkirjad 1957 a., kui ta oli Teataja peatoimetaja.

Koos Edwin Reinvaldt'iga: "Laiarööpmeline Soomusrong Nr. 2
Vabadussõjas
" (Välis Eesti & EMP, Lund 1972/276 lhk.).

1972 Stockholm'is: "Meie rahvuspoliitika, hoiak, võitlussihid
ja vahendid.
" (Eesti Rahvusnõukogu).

1939. a. Riias: "Die Entwicklung und der gegenwärtige Stand des
landwirtschaftlichen Beratungswesens in Finland, Estland, Lettland
und Litauen.
" (Riga 1939, Izdevusi Latviljas Agronomu bledriba /16 lhk.).

Iga-aastased rapordid 1932 - 1936 nagu "Põllumajanduse tasuvus
1929/30a (Rentabilité agricole en 1929/30)
"
ja "Põllutöökoja korraldusi" (1932).

Ühistegevuse osa Eesti põllumajanduses. (ÜHISEL JÕUL. Eesti Ühiskaubandus
ja Ühispangandus 1902 - 1952, Stockholm 1952, 120 lhk. {Koguteose
toimetus: Juhan Kütt, Arvo Horm, Alfred Ventsel, Helmut Maandi} [Abetryck, Vadstena 1952]).




Mälestuskonverentsilt Olustvere lossis 1996.a.

Artiklid ettekannetest: "Agraarteadus" (Journal of Agricultural Science) VII 4 1996
[Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi väljaanne] Tartu:

J. Lepajõe: "Tõnis Kindi noorus ja tegevus Eestis kuni 1944. aasta sügiseni."
Ü. Oll, K.Annuk: "Tõnis Kindi tegevus pärast Eestist lahkumist."
M. Karelson: "Põllutöökoda Eesti Vabariigis."




Ülenduskäskkiri 28. novembril 1978 a. [ärakiri]  Loe! - Klõpsuta siia!

1940. a. tühistatud valimisplatform vastukandidaadina punastele peibutusvalimistele!


Ingliskeelsele leheküljele!
In English!



Rohkem informatsiooni ?
Saada e-mail ! - Vastan, kui aega on! (Klõpsuta siia)






Paar referentsi Eestis: Link - Tõnis Kint'i pilt Eesti Vabariigi Presidendi lehekülgedel

Link - Tõnis Kint'i elululugu Eesti Vabariigi Presidendi lehekülgedel Tallinnas

Link - Presidendi lehekülgedele Tallinnas

Link - Ramatukogude Elektroonkataloog Tallinnas (Otsi! - Klõpsuta siia!)



Link - Hispaania ingliskeelne ülevaade Eesti valitsustest viimastel aastakümnetel.
         [Link Barcelonas, mis jälgib eriti valitsuste koosseisu erinevates riikides]

Link - "Museum of Communism FAQ"
      [Link Virginia osariigis, USA:s leiduvatele huvitavatele lehekülgedele!]


Link - "Kommunistide kuritööd. (ingliskeeles)"
      [ Link uuemale huvitavale kokkuvõttele!]



Link - "R.J. Rummel'i ülevaade kommunistlike reziimide suurematest inimeste hävitamistest"
      [Link ülevaatele!]


Link - "Vendade Saaliste lugu - kirjeldus Jaak Pihlau poolt"
      [Vennad Richard ja Artur Saaliste olid minu lähedased emapoolsed sugulased.
       Olid minu ema Salme Redlich'i isa õe pojad - minu vanaisa õepojad.
       Richard läks 1946 a. hilissügisel Rootsist Eestisse oma venda ära tooma.]




Andmeid Tõnis Kint'i kohta bibliograafilistes teostes:

Tõotan ustavaks jääda... EESTI VABARIIGI valitsus 1940-1992
    Koostanud ja toimetanud Mart Orav ja Enn Nõu
    Eesti Kirjanduse Selts, 2004 [ISBN 9985-9544-0-8], 1720 lhk.

      Muidu väga hää raamat sisaldab mitmeid ingliskeelseid
   memorandumeid, mis Eesti Valitsus eksiilis saatis erinevatele
   riikidele kaasaarvatud n.n. N. Liit, või siis
   ingliskeelseid väljavõtteid memorandumitest. - Kahjuks
   pole raamatu indeks'is neid erinevaid ingliskeelseid märgukirju
   indekseeritud.



Tõnis Kint: Anwalt eines Volkes. Eine Biografie aus Estland.
     Verfasser Antonius John (Ahlen, 1981).

Men of Achievements 1977. International Biographical Centre, Volume 4, Cambridge England.
Fourth Edition (ISBN 0 900332 43 3)

The International Register of Profiles. Edition IV/V Cambridge England, 1981 Melrose Press Ltd.

Five Thousand Personalities of The World. The American Biographical Institute INC.
Raleigh, North Carolina 1986 (ISBN Number 0-934544-30-1) [Library of Congress Catalog
Card Number 83-73598]

Tagasi kodulehe algusesse!


KOOSTATUD LEHEKÜLGEDELE (TÕNIS KINT)! - (klõpsuta alljärgnevatele ridadele):

Ülenduskäskkiri 28. novembril 1978 a. [Ärakiri] Loe! - Klõpsuta siia!

Tühistatud valimisplatform 1940 a. peibutusvalimistel.

Read in english! - Ingliskeelsele leheküljele ! - Klõpsuta siia !







Allpool     "EESTI ORGANISATSIOONIDEST UPPSALAS ! "

     Klõpsuta vastavale reale, mida soovid lugeda !


Uppsala Eesti Organisatsioonid (vanem)

Uppsala Eesti Organisatsioonid.


Uppsala Eesti Seltsi tegevuse aruanne aastal 2005.

Uppsala Eesti Seltsi tegevusest aastal 2006.

Uppsala Eesti Seltsi tegevusest aastal 2007.

Uppsala Eesti Seltsi tegevusest aastal 2008.

Uppsala Eesti Seltsi tegevusest aastal 2009.

Uppsala Eesti Seltsi tegevusest aastal 2010.

Uppsala Eesti Seltsi tegevusest aastal 2011.


UEPÜ (Pensionäride Ühingu) tegevusest aastal 2005

UEPÜ (Pensionäride Ühingu) tegevusest aastal 2006

UEPÜ (Pensionäride Ühingu) tegevusest aastal 2007

UEPÜ (Pensionäride Ühingu) tegevusest aastal 2008

UEPÜ (Pensionäride Ühingu) tegevusest aastal 2009

UEPÜ (Pensionäride Ühingu) tegevusest aastal 2010



(Copyright ©   2001 - 2012. O.K. )

[Uusi andmeid Eesti Rahvusraamatukogu raamatukogust. - 9.6. 2001, O.K.]





       VALMISTATUD   LEHEKÜLGEDE LOETELU ja NENDE AADRESSID:


URL: http://home.swipnet.se/oole/


URL: http://home.swipnet.se/oole/isa-cv.htm

URL: http://home.swipnet.se/oole/Auastmed.htm

URL: http://home.swipnet.se/oole/valimisplatform_1940.htm


URL: htpp://home.swipnet.se/oole/uppsala_eesti_organis.htm (vanem)


URL: http://home.swipnet.se/oole/uppsala_eesti.htm


URL: http://home.swipnet.se/oole/selts2005.htm

URL: http://home.swipnet.se/oole/selts2006.htm

URL: http://home.swipnet.se/oole/selts2007.htm

URL: http://home. swipnet.se/oole/selts2008.htm

URL: http://home. swipnet.se/oole/selts2009.htm

URL: http://home. swipnet.se/oole/selts2010.htm

URL: http://home. swipnet.se/oole/selts2011.htm


URL: http://home.swipnet.se/oole/pens2005.htm

URL: http://home.swipnet.se/oole/pens2006.htm

URL: http://home.swipnet.se/oole/pens2007.htm

URL: http://home.swipnet.se/oole/pens2008.htm

URL: http://home.swipnet.se/oole/pens2009.htm

URL: http://home.swipnet.se/oole/pens2010.htm


Parandusi ja täiendusi:     5. 6. 2001
13. 6. 2001
20. 6. 2001
15. 7. 2001
 11. 10. 2001
7. 11. 2001
13. 12. 2001
5. 3. 2002
4. 7. 2002
3. 12. 2003
6. 2. 2005
7.- 9. 2. 2005
20. 2. 2005
5. 9. 2005
16. 3. 2006
8. 4. 2006
18. 4. 2006
24. 4. 2006
28. 4. 2006
1. 5. 2006
20. 5. 2006
26. 5. 2006
17. 6. 2006
27. 7. 2006
17. 9. 2006
12. 2. 2007
25. 2. 2007
1. 3. 2007
10. 6. 2007
9. 9. 2007
28. 9. 2007
25. 9. 2008
29. 9. 2008
5. 3. 2009
18. 3. 2009
25. 3. 2009
18. 3. 2010
3. 4. 2010
18. 6. 2010
21. 1. 2011
27. 2. 2011
15. 3. 2012
18. 3. 2012
20. 6. 2012
29. 8. 2012