[ Ärakiri käskkirjast ]
28. novembril 1978 a. täitub 60 aastat võiduka Eesti Vabadussõja algusest,
mil N.Vene väed tungisid Eesti piiridesse. Eesti noored ja vanad tõusid vabaduse
ja enesemääramise õiguse kaitseks. Nende meeste vereohvrite ja sõdurite
kangelasliku võitlusvaimu toel, Eesti rahva demokraatlikel juhtidel õnnestus
kindlustada iseseisev Eesti Vabariik.
Kakskümmend aasta möödumisel N. Vene, kelle vastu Eesti rahvavägi
1918 - 1920 aastatel võidukalt oli sõdinud, tungis taas ülekaaluka relvajõuga
Eesti Vabariigi piiridesse rahulepingut ja teisi kokkuleppeid murdes,
rahvusvahelist õigust hüljates annekteeris Eesti Vabariigi, okupeeris maa ja
röövis rahvalt tema enesemääramise õiguse.
Iseseisev Eesti Vabariik ja selle põhiseaduse pärane Valitsus püsivad
praegu juriidiliselt edasi, vaatamatta, et maa on okupeeritud. Vabadse ja
riikliku iseseisvuse mõte, mis Eesti rahva ajaloos püsinud, lõi
Eesti Vabadussõjas meie rahva hulgas jõuliselt leegitsema, arenes
ja süvenes iseseisvas Eesti Vabariigis, sai tuleristsed 2-es maailmasõjas,
elab murdmatult edasi kannatavas okupeeritud Eestis ja paguluses,
et olla valmis, kui saabub aeg uueks võitluseks relvaga.
Meie ei võidelnud, ega võitle ei au, ei vara ega ahnuse pärast,
meie võitleme ainult vabaduse pärast, millest üski õige mees
ei loobu isegi eluhinnaga.
Mida kaugemale ajaliselt nihkub Eesti Vabadussõda, seda enam tajuvad
eestlased selle heroilisust, selle suurust ning püsivat väärtust.
Meile jääb igavesti pühaks nende sangarite mälestus, kes lahingu
väljadel andsid oma elu Eesti rahva vabaduse eest.
Mälestame ka neid võitlejaid, keda meie hulgast on vahepealsetel
aegadel kutsutud ära, või kes on hukkunud ebainimlikes tingimustes
N. Vene hävituslaagreis ja vangikongides.
Eesti Vabadussõja alguse 60. aastapäeval on elusate hulgas vaid veel vähene
hulk auväärses vanuses olevaid Vabadussõja veteraane. Eesti Vabariigil,
praegustes oludes eksiilis, selle Valitsusel ja vabadel kodanikel pole midagi
materjaalset neile anda peale suurima lugupidamise ja austuse.
Sügavalt austades Eesti Vabadussõja veteraane, poolt ülesnäidatud
kangelasmeelsust,võitlusindu Eesti Vabariigi loomisel ülendan,
Eesti Vabariigi Presidendile või Peaminister, Vabariigi Presidendi
ülesandeis tegutsevale, kuuluva, eriõiguse alusel, Eesti Vabadussõja
alguse 60 aastapäeva puhul, kõik veel 28 november 1978 a. elusolevad,
Eesti Vabadussõjast, 1918 - 20, osavõtnud sõdurid,
allohvitserid ja veeblid ohvitserideks, lipniku aukraadis ja kõik ohvitserid ühe auastme
võrra kõrgemale - viimasest ülendusest kuni koloneli (resp. mereväe
kapteni) auastmeni.
Need ülendused kehtivad ka Eesti Vabadussõjast osavõtnud välismaalastest
veteraanide kohta (soomlase, taanlased, rootslased ja teised).
Isikud, kes on tegutsenud, või võidelnud 1918 a. loodud demokraatliku
Eesti Vabariigi iseseisvuse vastu, olnud riigi reeturid, samutuí need, kes on
seaduse päraselt kohtulikult karistatud kriminaalkuritegudes, ei kuulu
auastmes ülendamise otsuse alla.
Sellest tulenevaid küsimusi, samuti soovi korral nõutavaid kirjalikke
tunnistusi, käesoleva, auastmetes ülendamise asjus, korraldab Eesti
Vabariigi Valitsus eksiilis - sõjaministri kantselei.
Õnnitlen kõiki auülenduse saajaid !
Teie sangari meel ja isamaalik tegu 1918 - 20 a. EESTI VABADUSSÕJAS jäägu
igavesti eeskujuks Eesti rahva järgmistele põlvedele !
28. novembril 1978 a.
EESTI VABARIIGI nimel: Tõnis Kint (allkiri)
Tõnis Kint,
Peaminister
Vabariigi Presidendi ülesandeis.